ulatan sulle ühe soolatopsi
ära liiga palju söö
muidu paned ropsi
taas lõppemas on öö
järjekordselt lahkud
mu magusatest unedest
ning kerkib aina kahtlus
et vaid unelm oled olnud
sisimas end parastan
miks on sees nii valus?
miks saatus ei halasta
haavad on lahti
kindla käega lõigatud
ei olnud mahti
end kukkumisest säästa
veenda ei saa su lähedalolus
oled väga kaugel
siiski silmasin metsasalus
ihaldatut künkal laugel
see soola raputas haavale
hing ei rahune
ära songi näpuga mu haava sees!
No comments:
Post a Comment